Maniwaldil on au pakkuda presidendi algatatud uudishimu päeval, 17. novembril avalikke lühiloenguid, mis jäävad kõigile huvilistele järelvaadatavaks. Loengute korraldamine toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi vahendatud Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ toel.
Presidendi tervitussõnad uudishimu päeval
Kell 12:00 Kuidas meediavirvarris päriselt oma peaga mõelda?
- Kriitilise meediatarbimise tähtsus – miks nüüd tähtsam kui eales varem?
- Sotsiaalmeedia mõju meie poolt tarbitavale sisule (algoritmid ja infomullid, AI poolt genereeritud sisu pealetung).
- Allika kontrollimise lihtsamad võtted.
- Fakt ja arvamus ning kuidas neid eristada. Manipulatsioonivõtted. Allika ekspertsuse hindamine.
- Esmased märgid artikli tõsiseltvõetavuse hindamiseks.
Koolitaja: Kristina Masen on mitteformaalse meediahariduse entusiast, koolitaja, noorsootöötaja, fotograaf, Eesti Noorsootöötajate Kogu juhatuse liige ning projekti “Noortevaldkonna digihüpe” koolituste projektijuht ja endine ajakirjanik. Viimased kümme aastat on ta tegelenud mitmel eri viisil meedia- ja digipädevuste arendamisega nii noortes, noorsootöötajates kui endas ning olnud seotud väga paljude erinevate temaatiliste ettevõtmistega. Tema algatatud ja juhendatud noortele mitteformaalset meediaharidust pakkuv “Meediasüst” valiti 2018. aastal esinema UNESCO meediapädevuse konverentsile.
Kell 12:30 Kuidas novembrikaamosega toime tulla – millistel viisidel oma vaimu turgutada?
- Kuidas sügis-talvine aeg meie, põhjamaalaste enesetunnet mõjutab?
- Kuidas ennetada masenduse tekkimist?
- Oma vajaduste avastamine ja aktsepteerimine.
- Mõtlemise roll enesetundes ja elukvaliteedis.
- Millised enesehoole strateegiad võivad abiks olla ning kuidas tunda end ka pimedal külmal ajal reipalt ja tasakaalukalt?
Koolitaja: Julia Laanemets on kutseline psühholoog-nõustaja, pereterapeut, skeemiterapeut ning koolitaja-suhtlemistreener. Julia töötab oma erapraksises perede, paaride ja individuaalselt täiskasvanutega. Lisaks pereteraapiale toetab ta lapsevanemaid positiivse vanemluse programmi “Imelised aastad” grupijuhina.
Kell 13:00 Kuidas tööl argumenteeritult ja tulemuslikult suhelda?
Tööalane suhtlemine tähendab ennekõike ametikohase rolli täitmist. Tulemuslikkuse põhinäitajaks on see, et teeme oma tööd hästi.
- Suhtlemispsühholoogiliselt hõlmab iga tööalane kontakt ehk suhe teise inimes(t)ega kolme tasandit. Need on suhte sisu, mis puudutab seda, millest me räägime. Teiseks tunne, mis meis tekib ja millisena jääme toimunut meenutama. Kolmandaks suhe, mis väljendub arusaamas, mis rolli me keegi täidame. Tõhusas ametisuhtluses on kõik kolm nimetatud tegurit tasakaalus.
- Tööalaselt tuleb sageli oma seisukohti põhjendada. Selleks peab esiteks meie seisukoht olema selgesti välja öeldud. Teiseks on tarvis nii ratsionaalseid kui ka emotsionaalseid argumente meie seisukoha põhjendamiseks.
- Tõhusas suhtluses on ka teravates debattides oluline säilitada vastastikku lugupidav suhtumine. Asjatundlikkus, selge mõtlemine ja soe süda on tõhusa ametisuhtluse aluseks.
Koolitaja: PhD Tõnu Lehtsaar on religiooni- ja suhtlemispsühholoog. Ta on koolitusturul tegutsenud 30 aastat. Tõnu Lehtsaar on kirjutanud suhtlemisalaseid raamatuid ja õppematerjale. Balti Juhtimiskonverents OÜ küsitluse põhjal anti talle parima koolitaja tiitel 2011. aastal.
Kell 13:30 Kuidas valida koolitust, mille sisu saab usaldada?
- Koolituse valimist alusta enda ootuse ja eesmärgi läbi mõtlemisest. Ettepanekud ja nipid, kuidas seda teha.
- Ootuste ja pakutu kõrvutamine. Mida silmas pidada, kuidas otsustada? Millist infot vajan, et teha läbimõeldud otsus?
- Koolituse valimise praktilised näpunäited läbi kahe juhtumi.
Koolitaja: Kaija Kumpas-Lenk on õppimise fänn ja õppekvaliteedi entusiast. Õppekvaliteet on tema teema olnud viimasel viiel aastal. Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuris töötades vedas ta eest täienduskoolituse kvaliteedihindamise süsteemi väljatöötamist. Täna töötab Tallinna Tehnikaülikoolis, kus nügib õppekvaliteedi arenguid. Täiskasvanud õppijate toetajana on tal kogemust rohkem kui 10 aastat. Eesmärk on ikka üks, et iga õppija saaks parima võimaliku hariduse.