Lea Eliase baltisaksa loengud

NB! Seda koolitust on võimalik osta ka osade kaupa:

Koolituste teemad:

Mõisaprouade mured ja rõõmud (1t 38 min 25 sek):

Mõisahärrad tegelesid poliitika, majanduse ja poegade tulevikuga, proua ülesanded piirnesid abielu ja perekonnaga.
Kuidas kasvatada tütart, et ta väärikast suguvõsast õige abikaasa saaks?
Kuidas võtta vastu külalisi, et nad võiksid veel hiljem meenutada uhkeid laualinu, serviise ja eksootilisi toite?
Kuidas suhelda toatüdruku, lapsehoidja ja kokaga?
Muresid ja mõttetööd oli piisavalt, aga ka enesega rahulolu kui kõiges sai näidata oma väärika suguvõsa edulugu.

Kes tegid tööd mõisa ja mõisnike heaks (1t 33 min 32 sek):

Mõisa majandamiseks ja igapäevaelu toimimiseks oli vaja mitmeid abijõude.
Kas mõisavalitseja ehk tegevdirektor oli kohalik või kutsuti hoopis Saksamaalt?
Mida pidi oskama kokk, aednik, lapsehoidja ja toapoiss? Kas mõisasundija elu oli lihtne?
Kuidas suhelda toatüdruku, lapsehoidja ja kokaga?
Kindlasti oli töö mõisas ja mõisnike heaks midagi, mille üle võis uhke olla. Aadliperega kõrvuti elavad mõisateenijad omandasid häid kombeid ja saksa keelt, köögis toimetavad kokk ja tema abilised õppisid kokakunsti, mida sai külarahvale edasi õpetada. Kubjas ja kilter pidid arvestama sellega, et talurahva hulgas põlati neid ja nende ametit.

Mitteaadlike elu linnas ja maal (1t 29 min 17 sek):

Kõik baltisakslased ei kuulunud aadelkonna hulka.
Osa neist võis linnas ette näidata väärika kaupmehe või käsitöölise suguvõsa, kelle esiisad olid siia saabunud juba linnade rajamise ajal.
Vaimulikud, koduõpetajad, arstid, õppejõud jne olid Eestimaale ja Liivimaale jõudnud hiljem siis kui Saksamaal tööd väheks jäi.
See osa baltisakslastest suhtles rohkem põlisrahvaga ja kuna puudus suguvõsa surve abielu sõlmimisel, võeti tihti naine eestlaste või lätlaste hulgast.

Koolitaja on ajalooõpetaja Lea Elias.
Ostu korral on koolitus vaadatav 180 päeva.